kaheksas

"Selle eest sa veel maksad!" kostus telefonist Evra inisev hääl. Jason kuulas seda vaikse jõuetu ohkega. Töö tema äripartneriga ei olnud kerge. "Arvata vaid, et sina plaanid Sami juurde minna! Ah et sina oled siis kõva otsustaja ja mina vaadaku pealt!" "Ise sa ju ei tahtnud seda asja ajada, ent seda on vaja teha", vastas Jason üritades jutuga kusagile jõuda. "No kuidas ma saingi tahta, kui asjad siin firmas ei arene!?" räuskas Evra edasi: "Minu raha on minu raha ja rohkemgi veel!" lõugas ta ja lõi toru hargile. Jason parkis auto ja astus välja, ta nautis ilusat suvist ilma teel autost hoonesse, ta suutis sellest alati rõõmu tunda.
Jason jõudis kontorisse. Ta astus trepist üles. Evra oli viimase kuuga kaotanud börsil peaaegu kõik oma säästud. Ta oli üritanud "puhtaks pühkida", ent kõik ei olnud klappinud. Nüüd vajas ta abi. "Tervist" ütles Jason. Evra vajus õnnetult kössi. Toonus tema näost näis kusagile kaduvat. Jason astus edasi. Akna taga oli talveilm ja ta teadis, et kui ta ei taha pikalt tegeleda oma auto lumest puhtaks kraapimisega, peab ta õige pea välja sõitma. Nii see siis oligi.