esimene

Pete ronis autost välja. Tõsise näoga astus ta MacGyveri juurde.
"Asi ei näe sugugi hea välja." ütles ta, "Kaalul on väikese tüdruku elu, jälle."
"Ta ei jõua kaugele, Pete, ta ei jõua, usu mind." vastas MacGyver.
Pete nõjatus vastu äärt ja vaatas ilmetu näoga maha. Ta oleks andnud nii mõndagi, et Murdoc maa pealt kaoks. Mees, kelle jaoks see kõik näis olevat lõbus. Korraga tajus ta kurjuse sügavust ja õudu.
McGyver oli jõudnud tagasi. Ta kandis süles väikest tüdrukut. Ta oli päästnud Mary Murdoci käest, ent olulisel hetkel säästnud Murdoci elu, mis oli tema kätte langenud.
"Sa tegid mida?!" nõudis Pete, "Sa purustasid selle köie?! Sa säästsid ta!" oli Pete meelehärmis.
"Ma lihtsalt pidin, ma lihtsalt pidin seda tegema!" vastas MacGyver Pete'ile sügavalt silma vaadates, ainult temale omase üliveenva häälega.
Pete hingas sisse ja ohkas. Siis tõstis ta uuesti silmad. MacGyver oli parim mees, kes tal oli. Ta istus oma autosse ja sõitis ära.
Sõidu ajal ütles ta paar korda: "****".